ÕS ja EKSS; Keeleveeb; Cambridge Learner’s Dictionary; OALD; Internetiotsingud

ÕS ja EKSS; Keeleveeb; Cambridge Learner’s Dictionary; OALD; Internetiotsingud

Õs, EKSS - Sant

1. Õs-is on sõna "sant" kohta 5 erinevat tähendust aga EKSS-is 8. 

a) EKSS soovitab käänata omadusõnasse.

b) Sõna sant puhul on tegemist omadus- ja nimisõnadega.

2. Sõna õudne ei sobi ametlikku teksti. Alternatiivseks oleks näiteks õõvastav.

a) Õudne omastav vorm on õudse. 

3. HLV tähendab, EKSS- järgi, hellitatud aadlivõsu.

4. Mida tähistavad järgmised märgid?

a) + tähistab liitmist ja positiivset märki. 

b) ´ tähistust ma ei tea.

5. Kumb väljend on parem, lepingu järgselt või vastavalt lepingule?

Väljend vastavalt lepingule on parem.

Keeleveeb

1. Sõna vektor täheduse otsimiseks kasutan ÕS-i sõnastikku.

2. Goji täpne eestikeelne nimetus on Harilik taralõng. Taime ladinakeelne nimetus on Lycium.

Cambridge Learner’s Dictionary

1. Sõna burglar on üks liitsõna.

2. [C] tähendab umbes.

3. Advice ja advise - üks on nimisõna, teine omadussõna. 

OALD

1. Sünanüümid sõnale advise on advocate ja urge.

2. Ma ei leidnud eessõnu sõnaga write.

3. Supply definitsioon - midagi pole piisavalt.

4. Delisystem

5. Delikatessist.

(See koduleht on arusaamatu)

Internetiotsingud

Minu tulemused Enesetestis: Internetiotsing

Sain12 punkti 13 -st

Saadud tulemus: 92 %

Google Challenge valisin culture, history ja science. Ei õnnestunud.

Töörööbikud

Kassikohvik

Kassikohvik:

Heleni idee algas 5 aastat tagasi, nähes telekast uudist, et Londonis avati kassikohvik. 

Eelnevalt tegeles ta raamatupidamisega, mida läheb ka kohvikus vaja. Juurde omandas turunduse, personalijuhtimise ja igasuguseid ametkondi (päästeamet, tarbiakaitseamet, tööinspektsioon, maksuamet). Iseloomus, miks ta sellise ameti valis, oli tema soov olla aktiivne, teha raamatupidamist väljaspool kodu ja kuna ta armastab kasse, siis kaasas kassid ka sinna. Temaga koos töötavad kohvikust 10 kassi. 

Uut, mida teada sain oli see, et kassikohvik Eestis üldse eksisteerib. 

Jaano Harro artikkel loengust DIGISÕLTUVUS JA ÕPPIMINE

Digisõltuvus ja õppimine

Mõte mis tekkis:

• Digiõltuvuses psühhiaatripatsiente pidavat olema keskmiselt raskem ravida. Sellega tekkis küsimus, kas mõnuainete sõltuvuses olevaid psühhiaatripatsiente on kergem või raskem ravida?

Problemaatilisena, selles artiklis, tundus olevat digisõltuvus. Miks? Sellepärast, et sellest oli kõige enam juttu.

Segaseks jäi see, et milline sõltuvus, siis kõige kahjulikum on inimese tervisele.

Lugemiseks kulus ligikaudu 20min.

Jaan Harro loengut lugesin kodus, ennem magamaminekut.

Artikkel rääkis sõltuvustest. Kui kiiresti see võimeline tekkima, millised on sümtomid ja kuidas need väljenduvad. Mida mõnuained teevad inimese keha/organismiga. 

Enim meeldejäävamaks olid sõltuvuse sümtomid ja kuidas need inimeses väljenduvad. 

Kuna see artikkel rääkis teemast, mis on meedias suhteliselt aktiivne, jääb mulle sellest midagi kindlasti veel pikaks ajaks meelde.

Märkusi ja allakriipsutusi ma siiski ei teinud.

3 soovitust õpetajatele.
I Lasta õpilastel 5-10 minutit tunni lõpust puhata.
II Ei võtaks ühte teemat üks tudnd, vaid tuusa seda tagasi, et kinnistada.
III Lasta tundides õrnalt muusikat, kuna see aitab keskendumisele kaasa. (Õpetaja Kris kasutab seda metoodikat, töötab ideaalselt).

Mälu ja õppimine

Konspekt

• Loovus on sõltuv teadmistest, mis on ajus
• Loovus põhineb uute sedmiste leidmistest ja need seosed on teadmiste vahel, mis on juba ajju salvestatud.
• Need asjad mida õpime kõige ennem ja kõige hiljem jäävad paremini meelde. Ja sealt vahepealt kõik kaob.
• Suure osa õpitust me unustame.
• Õppetund 1 : Mällu salvestamine sõltub alati eelteadmistest.
• Õppetund 2 : Mälu rekonstrueerib teadmisi selle põhjal, mis sinna salvestanud ehk mälusisud muutuvad ajas.
• Õppetund 3 : Uute mälusisude salvestamine on seotud hipokampuse ja seda ümbritsevate struktuuridega. Info, mis salvestub lühiajaliselt mällu, ei pruugi salvestuda pikaajalisse mällu.
• Mälu tüübid : Sensoorne mälu(ilma tähelepanuta kaob kiiresti), 

Reflekteerin

Reflekteerin

Olukord on järgmine: Venekeele tunnikontroll, mida ma ei osanud.

1. Kirjeldus:

Töö toimus eelnevalt õpitud sõnade peale, Neid oli 23. Üpriski keerulised sõnad. Kahjuks õppisin ma liiga vähe. Kirjutasin sõnad üks kord venekeeles läbi ning lugesin need pärast 3 korda läbi. Töös läksid kõik meelest ära ning ma tegin otsetõlget osatud sõnade peale. Näiteks: diivanilaud. Mina kirjutasin дивановскои стол, kuid tegelikult pidi kirjutama журнальный столик. Või aknalaud. Mina kirjutasin акно стол, aga tegelikult oli see подоконник.

2. Hinnang + analüüs:

+: Hästi oli see, et ma ikkagist õppisin midagi ja üritasin oma loova mõtlemisega midagigi kirja panna, mis sest, et valesti aga peasi, et leht tühi poleks.

-: Halvasti oli see, et hindeks tuli 2 ja mu loovast mõtlemisest ei läinud midagi täppi. 

3. Järeldus:

Ma pean venekeele sõnasid õppima tund või kaks, mitte 10 minutit. Kirjutama 100 korda läbi ning lugema neid mitu korda üle. Ja hindelises töös rohkem mõtlema. Vähem loota, et saab kuidagi kergemini.

4. Rakendamine:

Rakendan tehnikad, millega jäävad mu sõnad meelde. Nimelt kirjutan sõnad meitmeid ja mitmeid kordi üle. seejärel üritan eestikeelsete sõnade järgi tõlkida need venekeelde ja teisena vastupidi. Seejärel lugade eesti kui ka venekeelsed sõnad mitmeid kordi üle. Aga ma ei tee seda mitte 10 min, vaid tund või kaks.

Õpistiilid ja -strateegiad

Õpistiilid ja -streteegiad

 Teisipäevases, (24.09.2019), tunnis tegime kolme erinavat testi. Seoses endale tõhusa õppestiili või -strateegia leidmiseks. Tänu sellele sain teada milline stiil, millega kaasneb ka strateegia, minule sobib. Nendekes on visuaalne(22p) ja auditiivne(22p), samas kineetiline(20p) ka. Mida need tähendavad? Visuaalne- nägemise mälu. Auditiivne- kuulmise mälu. Kineetiline- teen seda. Kindlasti loen ja kirjutan kõik läbi ning seejärel tuubin pähe.
Enamjaolt õppimise ajal kuulan ma muusikat. See ei esine siis, kui on tuupida vaja. Kõik muu: matemaatilised arvutused, töövihiku ülesanded, arvutitööd jms teen muusikaga. Kuna see aitab mul keskenduda paremini.
Nagu te näete siis minu testide tulemused tulid suhteliselt tasavägised. Eeldan, et neid kolme õpistiili saan kuidagi omavahel ka rakendada. Seega kasutan neid õpistiile segamini. Tuleb tõhusam.
 Õppestrateegia, mida mina kõige enam kasutan on läbi kirjutamine ja sada korda üle lugemine.
Lugemist teen ma mitut moodi. Esimene etapp: loen aeglaselt kõik materjalid läbi. Nii umbes kolm/neli korda. Teine etapp: Katan teksti/vastused kinni ja üritan meelde tuletada, mis seal kirjas oli. Kui läheb meelest, siis piilun ja uue ringiga püüan uuesti tuletada, senikaua kuni meelde jääb. Kolmas etapp: Teen sama, mida teises etapis aga vastupidi. Katan küsimused kinni, ning üritan vastuste järgi küsimusi tuletada. Neljas etapp: Katan kogu materjali kinni ja proovin uuesti meelde tuletada, mis olid vastused. Kestab senini, mil kõik meelde jääb. Ja viies etapp: Loen kogu materjali läbi. Minul toimib selline strateegia kõige paremini. Lisaks, koolis lasen kellelgi minult küsida ja seejärel tuleb mul vastata. Aga seda kasutan harva.
Strateegia, mida algklassis kasutasin oli paberlipikute tegemine. Kus ühelepoole oli kirjutatud eestikeelne sõna ning teisel poolel oli võõrkeelne. See võttis küll jubedalt palju aega, sellepärast ma seda enam kasutada ei suvatse, aga selline meetod aitas samuti meelde jätta sõnu, kuna seal esines läbikirjutamist ja ka suulist poolt.
 Siiamaani on läbikirjutamise ja lugemise meetod mulle kasuks tulnud. Hinded pole eriti halvemapoolsed. Pigem positiivsed. Aga kui ongi uue teema õppimine, siis tuleb see, kas kodus iseseisvalt- või õpetaja juures selgeks teha.
Näiteks matemaatika valemid saabki selgeks neid labikirjutades ning seejärel lahendamisel. Ingliskeele reeglid googelist otsides ja kuidagi selgeks tegemisel. Venekeel, seda ma pean veel motlema, kuidas selgeks saan. Loodusained tuleb lihtsalt pähe tuupida.
 Muudatused, mida ma teeks. Esiteks, kui õpin siis pean olema saja protsendiliselt keskendunud sellele kooli ainele, millest jäeti töö. Ning teiseks, tuleb ka tunnis tähelepanelikum olla, mida ma ka nüüd olen. Võrreldes eelmise kooliga. Rohkemat mul midagi muuta pole.

Ajaplaneerimine II

Nagu plaanil näha siis kõige rohkem aega kulus mul kooli peale, õppimisele, muusika kuulamisele ning magamisele. Kõige vähem aega kulus mul hetkel trennile ning enda valmis sättimisele. Erilisi ootamusi minul ei tekkinud ning ka raskusi nädalaplaani täitmisel polnud. Kõik sujus ilusasti.
Nädalaplaani tegemine on kasulik, kuna ma näen millele kulutan oma aega. Ning sellega saan järeldada mida ja kuidas oma aega teisiti sisustada. Kui tuleks järgmine nädal uuesti nädalaplaan koostada siis ma võiksin panna veel täpsemad kellaajad oma toimetustele.

Mis on tahtlik õppimine?

Mis on  tahtlik õppimine?

Kuidas mina tahtliku õppimist tõlgendan? 

 Tahtlikult õppimine on see, kui sa õpid korralikult omast vabast tahtest, et saada uusi teadmisi, kogemusi ning oskuste omandamisi. 

Kuidas see toimib?

 Minu arvates toimib see oma motivatsiooni, tahtmise ja eesmärkide kaudu. 

Kui minul ei oleks eesmärgiks 12klass lõpetada ning keskharidus omandada ja kui poleks selleks piisavalt tahtmist, siis arvatavasti minu õppimine ei toimiks. Aga õnneks mul on see eesmärk-, motivatsioon- ja ka tahtmine olemas, mis hoiab mind järjel. Seega minul Tahtlik õppimine toimib.