Jaano Harro artikkel loengust DIGISÕLTUVUS JA ÕPPIMINE

Digisõltuvus ja õppimine

Mõte mis tekkis:

• Digiõltuvuses psühhiaatripatsiente pidavat olema keskmiselt raskem ravida. Sellega tekkis küsimus, kas mõnuainete sõltuvuses olevaid psühhiaatripatsiente on kergem või raskem ravida?

Problemaatilisena, selles artiklis, tundus olevat digisõltuvus. Miks? Sellepärast, et sellest oli kõige enam juttu.

Segaseks jäi see, et milline sõltuvus, siis kõige kahjulikum on inimese tervisele.

Lugemiseks kulus ligikaudu 20min.

Jaan Harro loengut lugesin kodus, ennem magamaminekut.

Artikkel rääkis sõltuvustest. Kui kiiresti see võimeline tekkima, millised on sümtomid ja kuidas need väljenduvad. Mida mõnuained teevad inimese keha/organismiga. 

Enim meeldejäävamaks olid sõltuvuse sümtomid ja kuidas need inimeses väljenduvad. 

Kuna see artikkel rääkis teemast, mis on meedias suhteliselt aktiivne, jääb mulle sellest midagi kindlasti veel pikaks ajaks meelde.

Märkusi ja allakriipsutusi ma siiski ei teinud.

3 soovitust õpetajatele.
I Lasta õpilastel 5-10 minutit tunni lõpust puhata.
II Ei võtaks ühte teemat üks tudnd, vaid tuusa seda tagasi, et kinnistada.
III Lasta tundides õrnalt muusikat, kuna see aitab keskendumisele kaasa. (Õpetaja Kris kasutab seda metoodikat, töötab ideaalselt).

Mälu ja õppimine

Konspekt

• Loovus on sõltuv teadmistest, mis on ajus
• Loovus põhineb uute sedmiste leidmistest ja need seosed on teadmiste vahel, mis on juba ajju salvestatud.
• Need asjad mida õpime kõige ennem ja kõige hiljem jäävad paremini meelde. Ja sealt vahepealt kõik kaob.
• Suure osa õpitust me unustame.
• Õppetund 1 : Mällu salvestamine sõltub alati eelteadmistest.
• Õppetund 2 : Mälu rekonstrueerib teadmisi selle põhjal, mis sinna salvestanud ehk mälusisud muutuvad ajas.
• Õppetund 3 : Uute mälusisude salvestamine on seotud hipokampuse ja seda ümbritsevate struktuuridega. Info, mis salvestub lühiajaliselt mällu, ei pruugi salvestuda pikaajalisse mällu.
• Mälu tüübid : Sensoorne mälu(ilma tähelepanuta kaob kiiresti),