Õpistiilid ja -streteegiad
Teisipäevases, (24.09.2019), tunnis tegime kolme erinavat testi. Seoses endale tõhusa õppestiili või -strateegia leidmiseks. Tänu sellele sain teada milline stiil, millega kaasneb ka strateegia, minule sobib. Nendekes on visuaalne(22p) ja auditiivne(22p), samas kineetiline(20p) ka. Mida need tähendavad? Visuaalne- nägemise mälu. Auditiivne- kuulmise mälu. Kineetiline- teen seda. Kindlasti loen ja kirjutan kõik läbi ning seejärel tuubin pähe.
Enamjaolt õppimise ajal kuulan ma muusikat. See ei esine siis, kui on tuupida vaja. Kõik muu: matemaatilised arvutused, töövihiku ülesanded, arvutitööd jms teen muusikaga. Kuna see aitab mul keskenduda paremini.
Nagu te näete siis minu testide tulemused tulid suhteliselt tasavägised. Eeldan, et neid kolme õpistiili saan kuidagi omavahel ka rakendada. Seega kasutan neid õpistiile segamini. Tuleb tõhusam.
Õppestrateegia, mida mina kõige enam kasutan on läbi kirjutamine ja sada korda üle lugemine.
Lugemist teen ma mitut moodi. Esimene etapp: loen aeglaselt kõik materjalid läbi. Nii umbes kolm/neli korda. Teine etapp: Katan teksti/vastused kinni ja üritan meelde tuletada, mis seal kirjas oli. Kui läheb meelest, siis piilun ja uue ringiga püüan uuesti tuletada, senikaua kuni meelde jääb. Kolmas etapp: Teen sama, mida teises etapis aga vastupidi. Katan küsimused kinni, ning üritan vastuste järgi küsimusi tuletada. Neljas etapp: Katan kogu materjali kinni ja proovin uuesti meelde tuletada, mis olid vastused. Kestab senini, mil kõik meelde jääb. Ja viies etapp: Loen kogu materjali läbi. Minul toimib selline strateegia kõige paremini. Lisaks, koolis lasen kellelgi minult küsida ja seejärel tuleb mul vastata. Aga seda kasutan harva.
Strateegia, mida algklassis kasutasin oli paberlipikute tegemine. Kus ühelepoole oli kirjutatud eestikeelne sõna ning teisel poolel oli võõrkeelne. See võttis küll jubedalt palju aega, sellepärast ma seda enam kasutada ei suvatse, aga selline meetod aitas samuti meelde jätta sõnu, kuna seal esines läbikirjutamist ja ka suulist poolt.
Siiamaani on läbikirjutamise ja lugemise meetod mulle kasuks tulnud. Hinded pole eriti halvemapoolsed. Pigem positiivsed. Aga kui ongi uue teema õppimine, siis tuleb see, kas kodus iseseisvalt- või õpetaja juures selgeks teha.
Näiteks matemaatika valemid saabki selgeks neid labikirjutades ning seejärel lahendamisel. Ingliskeele reeglid googelist otsides ja kuidagi selgeks tegemisel. Venekeel, seda ma pean veel motlema, kuidas selgeks saan. Loodusained tuleb lihtsalt pähe tuupida.
Muudatused, mida ma teeks. Esiteks, kui õpin siis pean olema saja protsendiliselt keskendunud sellele kooli ainele, millest jäeti töö. Ning teiseks, tuleb ka tunnis tähelepanelikum olla, mida ma ka nüüd olen. Võrreldes eelmise kooliga. Rohkemat mul midagi muuta pole.
Enamjaolt õppimise ajal kuulan ma muusikat. See ei esine siis, kui on tuupida vaja. Kõik muu: matemaatilised arvutused, töövihiku ülesanded, arvutitööd jms teen muusikaga. Kuna see aitab mul keskenduda paremini.
Nagu te näete siis minu testide tulemused tulid suhteliselt tasavägised. Eeldan, et neid kolme õpistiili saan kuidagi omavahel ka rakendada. Seega kasutan neid õpistiile segamini. Tuleb tõhusam.
Õppestrateegia, mida mina kõige enam kasutan on läbi kirjutamine ja sada korda üle lugemine.
Lugemist teen ma mitut moodi. Esimene etapp: loen aeglaselt kõik materjalid läbi. Nii umbes kolm/neli korda. Teine etapp: Katan teksti/vastused kinni ja üritan meelde tuletada, mis seal kirjas oli. Kui läheb meelest, siis piilun ja uue ringiga püüan uuesti tuletada, senikaua kuni meelde jääb. Kolmas etapp: Teen sama, mida teises etapis aga vastupidi. Katan küsimused kinni, ning üritan vastuste järgi küsimusi tuletada. Neljas etapp: Katan kogu materjali kinni ja proovin uuesti meelde tuletada, mis olid vastused. Kestab senini, mil kõik meelde jääb. Ja viies etapp: Loen kogu materjali läbi. Minul toimib selline strateegia kõige paremini. Lisaks, koolis lasen kellelgi minult küsida ja seejärel tuleb mul vastata. Aga seda kasutan harva.
Strateegia, mida algklassis kasutasin oli paberlipikute tegemine. Kus ühelepoole oli kirjutatud eestikeelne sõna ning teisel poolel oli võõrkeelne. See võttis küll jubedalt palju aega, sellepärast ma seda enam kasutada ei suvatse, aga selline meetod aitas samuti meelde jätta sõnu, kuna seal esines läbikirjutamist ja ka suulist poolt.
Siiamaani on läbikirjutamise ja lugemise meetod mulle kasuks tulnud. Hinded pole eriti halvemapoolsed. Pigem positiivsed. Aga kui ongi uue teema õppimine, siis tuleb see, kas kodus iseseisvalt- või õpetaja juures selgeks teha.
Näiteks matemaatika valemid saabki selgeks neid labikirjutades ning seejärel lahendamisel. Ingliskeele reeglid googelist otsides ja kuidagi selgeks tegemisel. Venekeel, seda ma pean veel motlema, kuidas selgeks saan. Loodusained tuleb lihtsalt pähe tuupida.
Muudatused, mida ma teeks. Esiteks, kui õpin siis pean olema saja protsendiliselt keskendunud sellele kooli ainele, millest jäeti töö. Ning teiseks, tuleb ka tunnis tähelepanelikum olla, mida ma ka nüüd olen. Võrreldes eelmise kooliga. Rohkemat mul midagi muuta pole.
